Elupaik ja pesitsemine
Kühmnokk-luiged elutsevad aeglaselt voolavatel jõgedel ja seisuvetel ning madalatel merelahtedel.
Nad pesitsevad koguni suurlinnade parkides ja lossiparkides. Luigepaar jääb kvanaokku terveks eluks.
Pilliroost ja teistest veetaimedest ehitatud meetrise läbimõõduga pesa võivad nad kasutada korduvalt,
seda eelnevalt kohendades. Ka siis, kui vana on hävinud, eelistavad nad pesitsemiseks sama paika.
Linnu tiibade pikkus on 57–62 cm, kaal 8–13 kilogrammi.
Kühmnokk-luik on lähedane laululuigega, kellega kuulub samasse perekonda. Siiski saab neid juba kaugelt eristada: laululuige seljakontuur on ümar, kühmnokk-luigel nurgeline. Ligidalt on kühmnokk äratuntav suure kühmu järgi lauba ja noka piiril. Kühmnokk-luige kael on jämedam kui laululuigel ja ujudes kõverdab ta seda tihti S-kujuliselt, hoides nokka veepinna poole kaldu.
Lennul ei tee kühmnokk valju tuututavat häält nagu laululuik. Tiivalöökidega kaasneb kaugele kuulduv suurte hoosulgede eriline kriuksuv heli. Ärritunult kühmnokk susiseb iseloomulikult.
Luigepoegade keha katavad algul pehmed udusuled. Kuigi 4-5 kuu pärast katab luigepoegi juba noorussulestik, on see veel terve aasta hallikaspruunikat värvust.Vanemad hoolitsevad tibude eest
kuni nende täieliku lennuvõimestumiseni. et kaitsta poegi haugide rünnakute eest, kannavad vanalinnud ujumise ajal neid oma seljal.Mõnikord ronivad pojad vanalinnu seljale ka siis, kui ära väsivad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar