Heleri loodusblogi: 2015

pühapäev, 29. november 2015

Kühmnokk-luik(cygnus olor)

Elupaik ja pesitsemine

Kühmnokk-luiged elutsevad aeglaselt voolavatel jõgedel ja seisuvetel ning madalatel merelahtedel.
Nad pesitsevad koguni suurlinnade parkides ja lossiparkides. Luigepaar jääb kvanaokku terveks eluks.
Pilliroost ja teistest veetaimedest ehitatud meetrise läbimõõduga pesa võivad nad kasutada korduvalt,
seda eelnevalt kohendades. Ka siis, kui vana on hävinud, eelistavad nad pesitsemiseks sama paika.
Linnu tiibade pikkus on 57–62 cm, kaal 8–13 kilogrammi.

Kühmnokk-luik on lähedane laululuigega, kellega kuulub samasse perekonda. Siiski saab neid juba kaugelt eristada: laululuige seljakontuur on ümar, kühmnokk-luigel nurgeline. Ligidalt on kühmnokk äratuntav suure kühmu järgi lauba ja noka piiril. Kühmnokk-luige kael on jämedam kui laululuigel ja ujudes kõverdab ta seda tihti S-kujuliselt, hoides nokka veepinna poole kaldu.

Lennul ei tee kühmnokk valju tuututavat häält nagu laululuik. Tiivalöökidega kaasneb kaugele kuulduv suurte hoosulgede eriline kriuksuv heli. Ärritunult kühmnokk susiseb iseloomulikult.

Luigepoegade kasvamine

Luigepoegade keha katavad algul pehmed udusuled. Kuigi 4-5 kuu pärast katab luigepoegi juba noorussulestik, on see veel terve aasta hallikaspruunikat värvust.Vanemad hoolitsevad tibude eest
kuni nende täieliku lennuvõimestumiseni. et kaitsta poegi haugide rünnakute eest, kannavad vanalinnud ujumise ajal neid oma seljal.Mõnikord ronivad pojad vanalinnu seljale ka siis, kui ära väsivad.

esmaspäev, 22. juuni 2015

Rohevint(Carduelis chloris)

Rahvapärased nimed: roheline põõsalind
Kaal:26-31 g
Pikkus: 14-15 cm
Toit: pealmiselt seemned, pungad ja marjad, pesitsusajal ka putukad
Arvukus suvel: 50 000-80 000 paari
Arvukus talvel: 100 000-300 000 lindu

Rohevint on talvel aias suhteliselt harv külaline, kuid kui ta on toidumaja avastanud, siis ei jää ta kindlasti märkamatuks. Ta võib kodu juures peatuda ka pikemat aega. Kuna rohevindid liiguvad talvel ringi salkades, siis enamasti onkohal rohkem linde, kes vallutavad kogu toidumaja, peremehetsevad mahapudenenud kraami juures ning siristavad ja "srüitavad" kambakesi puudel. Nende ülbus on lausa kurikuulus. Seemnetoidulise linnuna meeldivad rohevindile kõiksugu seemned, eriti päevalilleseemned. Need koorib ta kohapeal ära ja pistab sisu nahka. Peki kallale see lind ei tüki.

Rohevint, Allikas: Internet.

Rohevint näib oma samblarohelise sulestiku, sidrunkollase tiivatriibu ja jämeda noka tõttu talvel eksootilise külalisena, keda sageli võrreldakse papagoiga. Emaslind on hallikamat karva, kuid temagi tunnuseks on jäme nokk ja erekollane tiivatriip. Rohevindid pesitsevad igasugustes saludes, parkides, põõsastes, hekkides jm, metsades harva. Pesa punuvad nad enamasti tiheda kuuse või kasaka sisse. Enamik meie rohevinte on rändinnud, kes lendavad septembris-oktoobris talveks Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Mõned jäävad meile ka talveks. Osa meie talvistest rohevintidest on aga pärit hoopis põhja poolt. Meie linnud jõuavad tagasi juba veebruaris-märtsis.

Tekst võetud Eesti Ornitoloogiaühingu raamatust "Linnuelu aabits. Talvised aialinnud".

laupäev, 28. märts 2015

Suurnokk-vint (Coccothraustes coccothraustes)

Rahvapärased nimed: suurnokk, kirsinärija
Kaal: 50-60 g
Pikkus: 17-18 cm
Toit: marjade ja viljade seemned, pungad, suvel ka putukad
Arvukus suvel: 20 000-40 000 paari
Arvukus talvel: 100-500 lindu

Sama harva kui metsavinti võib meil talvel näha ka suurnokk-vinti. Vahel külastab ta ka koduaeda ja lindude toidumaja, kus sööb sinna pandud päevalilleseemneid või maapähkleid ja käitub viisakalt. Talvel toitub ta enamasti vahtra- ja jalakaseemnetest või pihlakamarjadest, eriti meeldivad talle aga toomiga- ja kibuvitsamarjade seemned. Suvisel ajal armastab ta aias purustada kirsikive ja süüa nende sisu.

Suurnokk-vint.
Allikas: Internet

Nagu nimi ütleb, tuleb suurnokk-vindi kohe ära noka järgi, mis leevikesesuuruse linnu kohta hiigelsuur ja tugev. Ta pesitseb parkides ja aedades, aga ka lehtmetsades. Vaikselt tegutsev suurnokk teeb oma pesa kõrgele puuharude vahele ja armastab ka lennata vähemalt puulatvade kõrgusel, seetõttu teda eriti tähele ei panda. Ka tema laul on tagasihoidlik vaikne vidin. Suurnokk-vint on tüüpiline rändlind, kes lendab meilt talveks Lõuna-Euroopasse.

Tekst võetud Eesti Ornitoloogiaühingu raamatust "Linnuelu aabits. Talvised aialinnud" .

Tutt-tihane(Parus cristatus)

Rahvapärased nimed: tutiga tihane

Kaal: 10-12 g

Pikkus: 11-12 cm

Toit: peamiselt selgrootud,talvel ka seemned

Arvukus suvel: 80 000-140 000 paari

Arvukus talvel: 200 000-300 000 lindu

Tutt-tihased on väga paiksed linnud ja satuvad aeda vaid juhul, kui nad kuskil

läheduses asuvas okasmetsas elavad. Toidumajas on nad veelgi harvemad

külalised, kuid proovivad teinekord siiski pekki või mõnd seemet ja võivad olla

isegi teiste suhtes agressiivsed. Kuigi tutt-tihased tegutsevad talvel väikestes salkades, ei käi neid toidumajas pea kunagi rohkem kui paar lindu. Talveks korjab tutt-tihane, nagu ka teised tihased, endale koorepragudesse usinalt toidutagavarasid, mida ta külma saabudes küll sageli unustama kipub.

Tutt-tihane.
Allikas: Internet

Tutt-tihane on väga lihtsalt ära tuntav liik, loomulikult oma terava tipuga mustvalge mustriga tuti järgi. Seda saab ta soovi järgi tõsta ja langetada. Kui õnnestub talle ka silma vaadata, siis silmad on tal iseäralikult punased - väikestel lindudel esineb seda väga harva. Tutt-tihane elab meil peamiselt männikutes. Pesa ehitab ta pehkinud puu sisse, üsna sageli ka metsa pandud pesakasti. Tutt-tihased on väga paiksed ja võivad kogu elu veeta samas metsas. Mõnel aastal võivad noorlinnud siiski ette võtta kuni mõnesaja kilomeetrise rände lõuna poole. Meie läänesaartele jõuavad aga tutt-tihased väga harva ja ei pesitse seal.

Tekst võetud Eesti Ornitoloogiaühingu raamatust "Linnuelu aabits. Talvised aialinnud".