Rohevint(Carduelis chloris)

Rahvapärased nimed: roheline põõsalind
Kaal:26-31 g
Pikkus: 14-15 cm
Toit: pealmiselt seemned, pungad ja marjad, pesitsusajal ka putukad
Arvukus suvel: 50 000-80 000 paari
Arvukus talvel: 100 000-300 000 lindu



Rohevint on talvel aias suhteliselt harv külaline, kuid kui ta on toidumaja avastanud, siis ei jää ta kindlasti märkamatuks. Ta võib kodu juures peatuda ka pikemat aega. Kuna rohevindid liiguvad talvel ringi salkades, siis enamasti onkohal rohkem linde, kes vallutavad kogu toidumaja, peremehetsevad mahapudenenud kraami juures ning siristavad ja "srüitavad" kambakesi puudel. Nende ülbus on lausa kurikuulus. Seemnetoidulise linnuna meeldivad rohevindile kõiksugu seemned, eriti päevalilleseemned. Need koorib ta kohapeal ära ja pistab sisu nahka. Peki kallale see lind ei tüki.

Rohevint, Allikas: Internet.

Rohevint näib oma samblarohelise sulestiku, sidrunkollase tiivatriibu ja jämeda noka tõttu talvel eksootilise külalisena, keda sageli võrreldakse papagoiga. Emaslind on hallikamat karva, kuid temagi tunnuseks on jäme nokk ja erekollane tiivatriip. Rohevindid pesitsevad igasugustes saludes, parkides, põõsastes, hekkides jm, metsades harva. Pesa punuvad nad enamasti tiheda kuuse või kasaka sisse. Enamik meie rohevinte on rändinnud, kes lendavad septembris-oktoobris talveks Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Mõned jäävad meile ka talveks. Osa meie talvistest rohevintidest on aga pärit hoopis põhja poolt. Meie linnud jõuavad tagasi juba veebruaris-märtsis.


Tekst võetud Eesti Ornitoloogiaühingu raamatust "Linnuelu aabits. Talvised aialinnud".