laupäev, 28. märts 2015

Suurnokk-vint (Coccothraustes coccothraustes)

Rahvapärased nimed: suurnokk, kirsinärija
Kaal: 50-60 g
Pikkus: 17-18 cm
Toit: marjade ja viljade seemned, pungad, suvel ka putukad
Arvukus suvel: 20 000-40 000 paari
Arvukus talvel: 100-500 lindu

Sama harva kui metsavinti võib meil talvel näha ka suurnokk-vinti. Vahel külastab ta ka koduaeda ja lindude toidumaja, kus sööb sinna pandud päevalilleseemneid või maapähkleid ja käitub viisakalt. Talvel toitub ta enamasti vahtra- ja jalakaseemnetest või pihlakamarjadest, eriti meeldivad talle aga toomiga- ja kibuvitsamarjade seemned. Suvisel ajal armastab ta aias purustada kirsikive ja süüa nende sisu.
Suurnokk-vint.
Allikas: Internet
Nagu nimi ütleb, tuleb suurnokk-vindi kohe ära noka järgi, mis leevikesesuuruse linnu kohta hiigelsuur ja tugev. Ta pesitseb parkides ja aedades, aga ka lehtmetsades. Vaikselt tegutsev suurnokk teeb oma pesa kõrgele puuharude vahele ja armastab ka lennata vähemalt puulatvade kõrgusel, seetõttu teda eriti tähele ei panda. Ka tema laul on tagasihoidlik vaikne vidin. Suurnokk-vint on tüüpiline rändlind, kes lendab meilt talveks Lõuna-Euroopasse.

Tekst võetud Eesti Ornitoloogiaühingu raamatust "Linnuelu aabits. Talvised aialinnud" .

Tutt-tihane(Parus cristatus)

Rahvapärased nimed: tutiga tihane
Kaal: 10-12 g
Pikkus: 11-12 cm
Toit: peamiselt selgrootud,talvel ka seemned
Arvukus suvel: 80 000-140 000 paari
Arvukus talvel: 200 000-300 000 lindu

Tutt-tihased on väga paiksed linnud ja satuvad aeda vaid juhul, kui nad kuskil
läheduses asuvas okasmetsas elavad. Toidumajas on nad veelgi harvemad
külalised, kuid proovivad teinekord siiski pekki või mõnd seemet ja võivad olla
isegi teiste suhtes agressiivsed. Kuigi tutt-tihased tegutsevad talvel väikestes salkades, ei käi neid toidumajas pea kunagi rohkem kui paar lindu. Talveks korjab tutt-tihane, nagu ka teised tihased, endale koorepragudesse usinalt toidutagavarasid, mida ta külma saabudes küll sageli unustama kipub.

Tutt-tihane.
Allikas: Internet
Tutt-tihane on väga lihtsalt ära tuntav liik, loomulikult oma terava tipuga mustvalge mustriga tuti järgi. Seda saab ta soovi järgi tõsta ja langetada. Kui õnnestub talle ka silma vaadata, siis silmad on tal iseäralikult punased - väikestel lindudel esineb seda väga harva. Tutt-tihane elab meil peamiselt männikutes. Pesa ehitab ta pehkinud puu sisse, üsna sageli ka metsa pandud pesakasti. Tutt-tihased on väga paiksed ja võivad kogu elu veeta samas metsas. Mõnel aastal võivad noorlinnud siiski ette võtta kuni mõnesaja kilomeetrise rände lõuna poole. Meie läänesaartele jõuavad aga tutt-tihased väga harva ja ei pesitse seal.

Tekst võetud Eesti Ornitoloogiaühingu raamatust "Linnuelu aabits. Talvised aialinnud".

neljapäev, 26. märts 2015

Maal vanavanemate juures


 Naljakas takjas

Käbid
 Äädikapuu õis
Siniliilia
Taim

 Siniliilia

Kahe värviline kuuseoks
 Väike roosa lill
Väike valge lill

 Lumikellukesed
 Taim
 Lumikellukesed
 Robi mängib palliga

Robi